http://www.tartupostimees.ee/714542/johkrad-lood-naistest-meestest-ja-lastest/
Maarika tuli naiste varjupaika haiglast. Mees oli tal käeluu ja ühe silma puruks löönud, Maarika jäigi sellest silmast pimedaks.
Kodusel Reelikal polnud kunagi sentigi oma raha, sest pere raha oli alati ta mehe käes. Ka arvele laekunud lastetoetused pidi naine alati mehele andma. Isegi hügieenisidemete ostmiseks tuli tal raha paluda.
Mitu aastat lastega kodune olnud keskharidusega Margit tahtis kooli minna, et õppida uus amet ja laiendada silmaringi. Margiti põhiharidusega mees välistas naisel igasuguse õppimise.
Tiina mees tema vastu kätt ei tõstnud, aga naine oli mehele elukaaslase asemel teenija. Mees ei öelnud kunagi, kuhu ja kauaks ta läheb, kuid kodust lahkudes käskis ta alati õigeks ajaks söögi valmis teha. Kui mees köögis omale juustu lõikas ja ka laps juustu soovis, kamandas mees naise kööki, et see lapsele juustu lõikaks. Kui Tiina ei tahtnud seksida, tuli tal magada jalamatil.
Kas ma olen ainuke, kel tekib küsimus, et mis inimeseloomad need siin Eestis elavad? Kas liigume arengumaade suunas, kus mees võib lihtsalt lausudes oma naisest lahutada, samas kui naine lahutuse soovi korral raske kohtutee peab läbi käima? Või on meie naised siin Eestis tõesti nii abitud ja kardavad üksi olemist? Kas tõesti ongi meie naised endas nii ebakindlad? Ja kui on, siis millest on see tekkinud? Ühtest vaimselt ebastabiilsest mehehakatisest, kui neid isegi sedasi nimetada saab? Ma tõesti lugesin neid arvatavasti väga väheseid juhtumeid suu ammuli. Ühelt poolt tekitab tunde, et need mehed pole elugi väärt, teiselt poolt jällegi, miks naised nii arad on. Kust sellised teguviisid ja käitumisnormid omandatud on? Mida sellistega peale hakata?
Oi kui palju on küsimusi, millele vastuseid ei tea.
https://www.facebook.com/pages/Teeme-Turvakodule-Head/255629077804821
