Mul on juba kolmapäevast kella 12st saadik olnud nädalavahetus. Olgu õnnistatud suured pühad! Ja muidugi, palju õnne meie pisikesele Eestile! Olen uhke, et elan siin.
Tänane päev on möödunud muudkui ringi sagides, sest ma ootan oma kalleid Tallinna sõbrannasid külla, teeme paar päeva pidu ja nendega pole kahtlustki, et pidu hea ei tuleks. Lähme täna Illusiooni, seal on dupstep pidu, Emalkay esineb. Ma pole dubstepi kõige suurem fänn, kuid see-eest teavad pr.K ja Pr. A sellest muusikažanrist vägagi palju. Üritasin endki Emalkay loominguga kurssi viia, ja sain oma 14 aastaselt nö kasuvennalt täiega pähe, et ma sellist kräppi kuulan. Aga kahjuks pean tõdema, et mul polegi selle muusika vastu midagi, rohkem ajab mul hardstyle südame pahaks, kui dubstep. Eks näha ole, mis tänasest õhtust välja tuleb, kuid fun on kindlasti. Reedel teeme “tibipeo” ehk siis peo, kus oleme rohkem tibinad, kui täna või vähemalt midagi sarnast. Muudame muusikažanri popiks ja oleme ise ka kõvasti rohkem üles löödud, kuigi mu stiil jääb arvatavasti mõlemal peol samaks, sest ma lihtsalt kannangi ühes stiilis riideid. Mida ei saa näiteks Preili K. puhul täheldada. Kuid see teebki temast veel erilisema inimese minu silmis.
Tegelikult kirjutan siia üldse sellepärast praegu, et küünelakki kuivatada. Kas pole mitte hea ja leidlik idee? Nagunii küünelaki kuivamise ajal eriti midagi ju teha ei saa.
Okei, ootan oma nutellanägusid edasi nüüd! Muljeid kuuleb ehk järgmine nädal, kui need trükivalgust kannatavad muidugi 
Just be true to who you are
Kohutusin täna ühe oma vana tuttavaga. Suure arutelu peale jõudsime selgusele, et polnud üksteist näinud üle aasta, ometigi elame ühes linnas. Elu on see, mis inimesi nii hõivatud hoiab, et vahel ei märkagi, kuidas aeg lendab ja kuidas inimesed on oma eluga hoopis teistele radadele kõndinud. Mul oli Sind üli hea meel näha Mr. M. Pole ammu kellegagi arutlenud teemadel, millest juttu oli.Sain teistmoodi tagasisidet ja läbi kellegi teise silmade vaadatuna asja analüüsidest on taaskord mõtlemisainet õhtuteks küll. Mu ülejäänud päev on kindlasti positiivses meeleolus jätkunud. Sain ka aru, et minus on midagi kardinaalselt muutunud – aastaid tagasi ma ei tundnud rõõmu teiste õnnelikkuse üle. Täna tajusin, kui palju positiivset energiat see annab mulle.
Ja samamoodi nagu osad inimesed tekitavad elus rõõmu, tekitavad teised nördimust, kurbust ja ei, mitte viha, vaid pettumust. Mitte et kõik inimesed peaksidki ellu ära mahtuma, vaid kurb on, kui inimesed ei oska teist austada ja mängivad su jalge ees, aru saamata, et mäng on läinud liiga kaugele. Samas, igal asjal on vähemalt kaks tahku ja teine pool selle loo tahust on see, et mina olen kogemuse võrra rikkam, lähen oma eluga samm-sammu haaval edasi, ammutades kogemustest jõudu ja rikkust. Kogemused on need, mis rikastavad! Seega, minul on öelda ainult suured aitäh’id kõikidele, kes mu elust on läbi jooksnud ja kes veel läbi jooksmas on.
Tänusõnad Preili R-le ja M-le, et mulle Ed Sheeran’i coverit loost Who you are tutvustasite, see on ilus! Kuulake teie ka.
Valentine’s day
Kurb on lugeda neid postitusi, kus propageeritakse pohhuismi sarnaselt, et 14. veebruar on mõttetu päev, forever alone päev või mis tahes veel. Kahju on nendest inimestest. Ja teate miks? Sest nad ei väärtusta oma sõpru. See, et sõbrapäev on kord aastas, ei tähenda seda, et sa neid vaid sel päeval kalliks ju pead, aga see päev on spetsiaalselt sinu sõpradele pühendatud. Igal harilikul päeval sa suhtled lihtsalt nendega, aga sa ei mõtle sellele, millised mälestused teil kahel on, milline on teie suhe ja kui tähtis ta sulle tegelikult on. Kahju on, et inimesed ei näe suhete väärtust ja ei oska traditsioone hinnata.
Olen täna oma sõpradele palju mõelnud – mul ei ole neid palju ja ma arvan, et ühelgi inimesel ei saa neid palju olla, sest sõbrad on need, keda sa usaldad 100%, need kellega sa võid olla täiesti sina ise ja kes kuulavad vajadusel su ära ka kell 4 hommikul. Mõelge, on teil selliseid sõpru palju? Ma nimetan ülejäänuid rohkem tuttavateks. Reaalselt oma sõbraks pean kahte-kolme inimest. Nad on minu südames leidnud kindla koha, võitnud minu usalduse, mida nad kunagi ei kuritarvita ja neil on südant, et võtta mind sellisena, nagu ma PÄRISELT olen. Ma armastan neid selle eest, sest minuga pole kerge!
Tahan kõigile head sõbrapäeva soovida, see on ilus päev! Mõelge oma kallitele sõpradele ja neile hetkedele, mis te koos olete veetnud, usu mind sa saad sellest mõnusa positiivse laengu!
Back in reality
Kirjutan Tartust, esimest korda. Jõudsin mõned tunnid tagasi heade mõtete linna, kus pakane veel rohkem mu hinge kinni tõmbab. Õnneks on tuba soe ja patareid uueks semestriks laetud.
Mida ootan uuelt semestrilt? Kõike head. Täna rääkisin küll preili M-ga veidi sellist masendavat ja mitte nii helget juttu, kuid ma ei taha siiski optimismi kaotada ja loodan, et pärast igat vihmasadu paistab taaskord päike. Ja kuna iga inimese jaoks on päike erinev, nagu preili M. mainis, siis ma usun, et see päike hakkab mu taevas sillerdama küll ja kuidas veel. Piisavalt tahtejõudu, jonnakust, jõudu, vastupidavust ja motivatsiooni, ning ongi olemas. Ma ei arva, et 44 EAP-d oleks mingi suur ülekoormus vaid pigem selline challenge, mida aktsepteerides võtad teatud kohustuse rohkem pingutada ja veeta veidi rohkem aega raamatute, konspektide ja raamatukogu seltsis. Kuid mulle pigem istubki see variant rohkem, kui et ma niisama igavleks ja kurdaks, kui igav mul koguaeg on. Seega, challenge accepted.
Täna viimase asjana krabasin ruttu oma keskkooli aegsed vene keele vihikud kaasa, sest hakkan uuesti ja vabatahtlikult vene keelt õppima. Esiteks vaatan neid vihikuid punnis silmadega, sest mitte midagi ei mäleta ja teiseks seepärast, et mu kontrolltööde vihikud olid küll väga punast tinti täis. Praegu naeran selle peale, sest ei mahu pähe, kuidas sai tol ajal olla kuiv pähe tuupimine raske. Aga eks see vast olegi nii, et mida aeg edasi, seda lihtsam tundub eelnev. Valu pidavat alati ära ununema ajapikku ja nii vist ongi. Miks muidu inimesed ikka ja jälle samasse ämbrisse astuvad.
Kõik inimesed hakkasid minuga järsku suhtlema, seega mu mõttelõng katkes ja lõpetan tänaseks.
Kui te õue lähete, siis ärge laske ennast päikesest eksitada. Ei, õues pole veel soe. Täitsa külm on!
Maailma peale vihane
Üks “ilus” nädal on olnud. Pole kohe mitte midagi lausuda. Üks asi teise otsa ja tundub, et lõppu ei tulegi, kui üks hetk lihtsalt hakkab igasugu jama kaela sadama. Imelik on iseennast vahepeal kuulata. Olen ikka parajalt emotsionaalne inimene, nii kui midagi juhtub, on mu emotsioonid laes ja ratsionaalsusest pole mõtet rääkima hakata, sest peaga ma üldse mõelda ei oska. Laused on kõik täiesti seosetud ja räägingi seda, mida sülg suhu toob. Täitsa rumal olen vahel. Tore, et oskan seda tunnistada ja võin ka oma hinge peegel olla. Asi, mille olen oma üürikese elu jooksul ükskord ära õppinud.
Mõtlesin täna, et kuidas inimesed endile piire seavad, milleks ja kuidas nendest kinni peetakse? Ma mõtlesin, et piiride seadmine koosneb kahest komponendist: üks, mida me endile tunnistada ei taha, on teatav usaldamatus. Ükskõik, kui väga me ka ei arva, et me inimesi usaldame, alati on selle hulgas usaldamatust. Pole olemas sellist asja nagu 100% usaldus. Vahel kahtlen, kas suhetes üldse sellist asja nagu 100% eksisteerib. Teine komponent on kontroll. Ma ei usu, et ma olen ainuke, kes tahaks kõige üle kontrolli omada. Ülevaade annab turvalise tunde. Ja turvaline tunne tekib siis, kui sul on teatud kontroll teise inimese üle. Aga kui piiridest ü le astutakse, siis kelle süü see on? See, kes neist üle astub või see, kes on domineerinud piiride seadmisel?
Olen tegelikult teist päeva kogu maailma peale vihane. Kui teaks, siis ütleks, miks. Aga vot ei tea. Kui üks hetk kõik kokku jookseb, siis jooksen ma ise ka kokku. Masendav.
Happy 21 birthday!
PALJU, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, KALLIS PREILI K. !
Kallis oled!
Kaitstud: Must love my life!
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
Unspoken
If you can’t be there – don’t. Stop telling people that you will be there, it’s better to tell people the truth up front. That way you can spare some feelings and you don’t get caught in a bunch of lies/trouble.
If you have something to say – say it or shut it. Don’t go behind people backs. There is no reason to say it to someone else if you can’t tell it to the person it’s about.
If you want it – go for it. Take a risk. Don’t always play it safe or you’ll die wondering.
If you love someone – let them know. Anything could happen to you or the person so tell them while you have a chance. It could change everything.
If you’re stuck – make the best of it. There is obviously nothing you can do so whining and complaining isn’t going to do anything-there is a difference between expressing how you feel and complaining. Put forth your best attitude and you just may get out of the mess…possibly with a different perspective.
If you’re troubled – take time to think about it. Nothing good ever comes out of rash decisions. If it’s important enough to trouble you then it’s important enough to think about-think deep you’ll figure out something.
If you are being taken advantage of – let go. Get rid of all thoughts of the person. There is no reason to continue to surround yourself with the person who is taking advantage of you.
If you’re going to criticize someone else – admit your own mistakes first. Everyone makes mistakes. But be aware of your own before you point out someone elses.
And leave the rest unspoken.
Teeme turvakodule head
http://www.tartupostimees.ee/714542/johkrad-lood-naistest-meestest-ja-lastest/
Maarika tuli naiste varjupaika haiglast. Mees oli tal käeluu ja ühe silma puruks löönud, Maarika jäigi sellest silmast pimedaks.
Kodusel Reelikal polnud kunagi sentigi oma raha, sest pere raha oli alati ta mehe käes. Ka arvele laekunud lastetoetused pidi naine alati mehele andma. Isegi hügieenisidemete ostmiseks tuli tal raha paluda.
Mitu aastat lastega kodune olnud keskharidusega Margit tahtis kooli minna, et õppida uus amet ja laiendada silmaringi. Margiti põhiharidusega mees välistas naisel igasuguse õppimise.
Tiina mees tema vastu kätt ei tõstnud, aga naine oli mehele elukaaslase asemel teenija. Mees ei öelnud kunagi, kuhu ja kauaks ta läheb, kuid kodust lahkudes käskis ta alati õigeks ajaks söögi valmis teha. Kui mees köögis omale juustu lõikas ja ka laps juustu soovis, kamandas mees naise kööki, et see lapsele juustu lõikaks. Kui Tiina ei tahtnud seksida, tuli tal magada jalamatil.
Kas ma olen ainuke, kel tekib küsimus, et mis inimeseloomad need siin Eestis elavad? Kas liigume arengumaade suunas, kus mees võib lihtsalt lausudes oma naisest lahutada, samas kui naine lahutuse soovi korral raske kohtutee peab läbi käima? Või on meie naised siin Eestis tõesti nii abitud ja kardavad üksi olemist? Kas tõesti ongi meie naised endas nii ebakindlad? Ja kui on, siis millest on see tekkinud? Ühtest vaimselt ebastabiilsest mehehakatisest, kui neid isegi sedasi nimetada saab? Ma tõesti lugesin neid arvatavasti väga väheseid juhtumeid suu ammuli. Ühelt poolt tekitab tunde, et need mehed pole elugi väärt, teiselt poolt jällegi, miks naised nii arad on. Kust sellised teguviisid ja käitumisnormid omandatud on? Mida sellistega peale hakata?
Oi kui palju on küsimusi, millele vastuseid ei tea.
https://www.facebook.com/pages/Teeme-Turvakodule-Head/255629077804821
Mõnussss
Puhkus on mõnna ja nädalavahetused puhkuse ajal on veel mõnnamad. Tegelikult olen ma eelmisest reedest saadik täielik lohe olnud ja ainult söönud. Aga tõesti, seda mul ilmselgelt vaja ongi, et uuele semestrile tugevalt vastu minna.
Eile oli tore õhtu, toredate inimestega. Algas kõik sellest, et mõtlesime liha paneerida. Ma võtsin siis liha tagumise enda peale ja mõtlesin lausa riimigi välja: kõige parem viis maandada viha, on paneerida liha! Tõesti, väga lõbusaks kiskus. Siis tuli mängu juba vein. Uskumatult hea punane vein oli, aga nime ei mäleta – shame on me! Söök valmis, sõime kõtud täis koos naabritega ja muidugi oli vaja siis rumm ka lauale tuua ja wii’d mängima hakata. Ja imelikul kombel, mida rohkem ma jõin, seda kainemaks ma sain. Sedapidi on ju ka tore, või mis?
Täna on selline uina-muina laupäev. Hommik algas väga rõõmustava uudisega, kui õisist vaatas vastu teise uurimistöö tulemus, mis oli hinnatud maksimumpunktidega. Teen iseendale ühe suure pai, sest olen tegelikult tubli olnud. Väike koristamine ja nüüd laiskleme nii kuis jaksame. Kes teab, mis see õhtu tuua võib.
Õues on ilus ilm, aga isegi oma soojade talveriietega ei taha nina õue pista.
